ESILEHT  
Samojeedi koera tõututvustus
Phalene/Papilloni tõututvustus
Phalene ja papilloni tõututvustus
Tőu ametlik nimetus on Epagneul Nain Continental Papillon et Phalene. 
Tőunimetused puudutavad sama tőu kahte varianti, kes erinevad omavahel ainult kőrvade hoiaku poolest. Papillon on prantsusekeelne nimetus ning tähendab liblikat ning papilloni kőrvad ja ilme meenutavadki liblika tiibu.
 

Phalene/Papillon tõu ajalugu

Tegemist on Prantsuse-Belgia päritolu tõuga, mis algselt pärit Itaaliast. Prantsusmaa kuningas Franz I tõi sõjaretkelt kaasa mõned phalenid, kes hakkasid elama õukonnas. Ühtlasi kasutati neid kuninglikeks kingitusteks. Kuninglikud õukonnad olid piisavalt rikkad, et antud tõugu kasvatada pelgalt seltsikoertena. Prantsusmaa kuningal Louis XIV (1643-1715) tuntud kui Päikesekuningas, oli igal tütrel oma phalen. Selleks ajaks oli phalene omandanud juba selged tõutunnused. Louis XIV määras oma koertele kammerhärra, kes pidi hoolitsema koerte kena väljanägemise eest.

Kuninga Louis XV (1710-1774) ametlikul armukesel Madame de Pompadouril (1721-1764) oli 2 phaleni Inez ja Mimi, keda peetakse kogu tõu esiemadeks.

Marie Antoinette (1755-1793) lemmikuteks olid püstkõrvalised papillonid. Peale kuninganna süüdistamist riigireetmises ja hukkamises giljoniini läbi sattusid põlu alla ka kuningakoja koerad, kellest paljud hukati. Tõu allesjäämisele aitas kaasa mitmete isendite viimine madalmaadesse.

Erinevatesse riikidesse jõudis tõug tihti pulmakingitusena, sest see majesteetlik ja intelligentne koerake oli selleks otstarbeks kui loodud!

Kuninganna Katarina Jagellonica kaudu jõudis tõug Rootsi, mida loetakse tänapäeval antud tõu suurimaks aretusriigiks.

1600-1700 aastate maalidel on üha enam näha lontkõrvaliste koerakeste kõrval püstkõrvalisi variante.

1898 tõdeti, et tõus on 2 erinevat versiooni, kellest üks on püstkõrvaline ja teine lontkõrvaline väike oravakoerake.

1914. aastal sündinud papillon Camin ja  1919 aastal sündinud Lily on tänapäeva papillonide esivanemateks.

1919. aastal registreeriti Prantsuse kennelklubis ametlikult esimene papillon (sündinud Belgias) nimega Champion Bellote

1922.aastal esitleti Belgias näitusel kolme püstkõrvalist papilloni, kes tekitasid vaatajates  rohkelt sensatsiooni.

1934.aastal kogunes suur hulk Belgia ja Prantsusmaa tõu kasvatajaid Lille`i linna, kus koostati esimene suhteliselt detailne tõustandart ja otsustati püstkõrvalisele tõu mutatsioonile anda nimi papillon (prantsuse keeles liblikas).

1955.aastal sai rippuvate kõrvadega tõug ametlikuks nimetuseks phalene (ennem oli mannermaine).

Nagu igas ajaloos, on ka phalene/papilloni tõuajaloos mitmeid küsimärke. Ajaloos on antud tõu kohta tõestatud fakte, mis on vanad 300-400 aastat, ülejäänu om paraku tõestamatu materjal.

Kindel on aga see, et igas tänapäeval ringitipsutavas phalenis/papillonis on piisake kunglikku verd.

Info pärineb tõlgitult ja on mugandatud erinevatelt interneti lehekülgedelt.

 

 

Iseloom

Papillon on temperamentne, lõbus ja julge koerake, kes naudib igat hetke oma pereliikmete keskel.  Tema loomuses on olla inimese lähedal, ta on alati valmis minema kaasa, uudistama võõraid paiku, õppima uusi trikke. Oma olemuselt on ta sotsiaalsete eeldustega koer, kellel on suur kohnemisvõime uute olukordade, teiste loomade ja  inimestega. Heaolu tingimuseks number üks on  selle tõu puhul lähedane ning usalduslik suhe inimesega. Papillon on tundliku ja nõudliku iseloomuga koer. Kuni teise eluaastani on ta üle keskmise aktiivne, vanemaks saades muutub rahulikumaks. Heaks väljundiks papillonile temperamendi väljaelamiseks ja oma suurepärase taiplikuse kasutamiseks on erinevad koolitused, agility, kuulekustrenn.

Oma vitaalsuse ja rõõmsa oleku säilitab papillon kõrge eani, mis võib ulatuda 15-16 eluaastani.  Iga papilloni omanik peab oma liblikat kasvatades meeles pidama, et väikese koera autoriteeti  tuleb austada ja samas olla ise väga järjekindel oma nõudmistes.  Austus selle suursuguse koerakese vastu on kõige alus lisaks armastusele.

  

 

Koolitus

Papillon on suur koer väikeses pakendis ja sobib inimesele, kes hingelt sooviks suurt koera, aga erinevatel põhjustel peab leppima väiksema isendiga. Tegemist on ääretult intelligentse tõuga, keda  õpetada on kerge. Õpetamise eeltingimuseks on aga usalduslik ja hea kontakt peremehega.    Vaatamata oma väiksele kasvule vajab papillon  dressuuri nagu suured teenistuskoerad ning pidevat tegevust ja tähelepanu. Teadlased on seda meelt, et koer pärib geenide kaudu 40 % ja ümbruskonna kaudu 60 % iseloomuteguritest. Seega peab suuresti  paika väide, et iga koer on täpselt niivõrd tark või rumal  kui on tema peremees. Oma tundliku loomu tõttu on omaniku ja papilloni vaheline keemia ääretult suure tähtsusega. Dressuurimeetodid peavad selle tõu puhul olema kindlad,  aga mitte karmid. Papilloni töövõime on suur. Tema sisemine motivatsioon tegutsemiseks on reeglina kõrge ja oma loomuomasele toimekusele rakendust leidev papillon on õnnelik papillon.  Liigse karmuse ja kõva sõnaga kasvab väga kangekaelne isend.  Hea sõna, mõistusega kiindumuse ja peremehe kindla iseloomuga jõuab selle tõu puhul kaugemale kui autoritaarsete dressuurimeetoditega. Tegevusetu ja vähese tähelepanuga papillon võib langeda masendusse, kaotada isu,  muutuda isekaks ja pahuraks.

 

 

Papillon ja lapsed

Papillonid ja lapsed sobivad omavahel kokku  hästi. Kindlasti peaks täiskasvanud inimene koera ja lapse suhtlemist kõrvalt jälgima ning vajadusel sekkuma. Laps peab eelnevalt olema õpetetud looma austama. Mitte ükski koeratõug ei ole üleskeeratav mänguasi, kes lõpmatuseni  mängida soovib ja end väntsutada laseb.

 


Tervis

Papilloni loetakse terveks tõuks. Ilmselt on selles oma osa tõu pikal ajalool ja inimese tarkusel aretustegevuse käigus mitte äärmusi taga ajama hakata. Küll on vajalik kontrollida paaritusealiseks saades koera silmad (PRA ehk progresseeruv võrkkesta atroofia) ja põlvekedra sisse- ja väljapoole nihkumus. Aretuses tuleb kasutada ainult terveid koeri, kellel puuduvad pärilikkusega seotud haigused.

 

 

Karvahooldus

Sellel tõu karvastikul puudub spetsiifiline nn koera lõhn.  Papilloni siidine juukseid meenutav karvastik  vajab kammimist paar korda nädalas, mis võtab max 5 min. Karval on isepuhastuv omadus ja tihti piisab pärast kuivamist kammimisest. Pesu šampooniga viia läbi vastavalt vajadusele, aga mitte tihedamini kui 1,5 kuu tagant ja mitte harvemini kui 2 korda aastas.

 


Liikumisvajadus

Papillon võib toas pehmel asemel magada tunde. Võrdväärselt suure unevajadusega naudib papillon pikki jalutuskäike ja aktiivset mängu. On kasvatajaid, kes leiavad, et papilloni füüsise, mõistuse ja närvisüsteemi hoiab terve ja tasakaalus pidev mõõdukas füüsiline koormus, mis on sama oluline kui kvaliteetne toit. Kindlasti ei ole papillon diivanikoer ja ei sobi inimesele, kes liigub vähe ja kelle eesmärk on kasvatada pelgalt sülekoer. 

 

 
Rühm 9 - Seltsi- ja kääbuskoerad
Alarühm 9 - Kontinentaalsed kääbusspanjelid
 


Papilloni tõugu tutvustav video - Animal Planet 
 
Zoey ja tema õde Zuusi koos phalene sõpradega Kanal2 saates SÕBER KOER (alates 12 min).
 
 
 
 
ZOEY - 2 aastane papillon 
Foto: Betti Murdvee 
 
UUDISED
Terviseuuringute tulemused
HUGO ja PÖMMU on uued Läti JCH ja CH
SILVERWHITE MIMI OF IKE on nüüd EST JCH
Palju õnne tublidele kasvandikele!
SILVERWHITE SUMMER SENSATION on BALT CH