KUTSIKAD  
Kas ma olen valmis?
Kutsika kasvatamisest
Kutsika sotsialiseerimisest
Juhiks saamine
Näitustel käimine
Samojeedi koerte karvahooldus
Jalutuskäigud külma ilmaga
Kutsika kasvatamisest

  

KUTSIKAST TÄISKASVANUKS


See, kas kutsikast tuleb täiskasvanuna agressiivne, arg, haukuv, närviline, rahulik või rõõmus, sõltub ennekõike kogemusest. Vaevalt miski muu mõjutab koera arengut nii palju, kui just kogemused, mida ta saab elu jooksul. Mitte kunagi pole koer kogemustele nii vastuvõtlik, kui kutsikaeas. Selle ea juhtumised, nii head kui halvad, võivad jätta jälje kogu koera eluks.
Kutsikas vajab reeglipärasust ja koolitust (mängulist kasvatust). Teda peab saama kammida, harjata, uurida, hoida, pesta jne. Teda tuleb kaitsta liiga tugevate kogemuste eest, sest ta on nii vastuvõtlik õppimisele, et võib kogeda ehmatusi. Ta on tunduvalt tundlikum kui täiskasvanud koer ja mäletab peaaegu kõike toimunut. Jäta meelde, et kunagi ei võeta kutsikat kaasa vaatama ilutulestikku, motovõistlusi, lärmakatele pidudele või sellistele üritustele, mis tekitavad teravaid aistinguid. 
Kutsikas peab saama tutvuda erineva ümbruskonnaga nii äärelinnas kui ka maal. Kutsikas vajab ka sõbralikku kasvatust ja ta peab õppima selgeks perekonnas kehtivad reeglid, ehk siis – mida ta võib ja mida ei tohi teha. Kui kutsikas on ettevaatlik või arg, siis tuleb teda toetada ja aidata.
Sihikindel ja järjepidev kasvatus ning armastav suhe kutsika ja pere vahel loob parimad eeldused selleks, et koerast tuleb tasakaalukas ja õnnelik kaaslane. Kasvatus on siiski alati mugandatav indiviidi järgi. Kunagi ei tohi järgida orjalikult antud juhendeid. Iga koer on isiksus, erinev teistest – see nõuab individuaalset kasvatust.

 

Kutsika areng:

  • 4-7 nädal – kõik, mis kutsikas kogeb ja õpib jääb talle püsimällu igaveseks;
  • 8-12 nädal - kiire õppimise periood, kutsikas peaks õppima käsklused ja muud vajalikud sõnad, ta on väga õpihimuline, sotsialiseerimise magus aeg, kutsikas on kõikidele mõjutustele äärmiselt vastuvõtlik, kõik mis ta õpib siirdub talle püsimällu! 
  • 13–17 nädal - kutsikas ei ole enam nii sõltuv oma peremehest, ta otsib omale koha karjahierarhias. Sel perioodil ei tohiks kutsikas kunagi võita oma peremeest, nt. sikutamismängudes (erandina arg kutsikas, kellele tahetakse spetsiaalselt õpetada enesekindlust). Peremees peaks palju kutsikat aktiviseerima, andma talle probleemülesandeid.
  • 5-6 elukuu - kutsikas on väga aldis autoriteedile, naudib õppimist ja peremehega koosolemist. NB! Kui omanik sellel perioodil ei suuda oma kutsikale selgeks teha, kes on karjajuht, hakkab koer pidevalt üritama seda positsiooni endale üle võtta. Selles vanuses peab koerale lõplikult selgeks saama, missugune on tema positsioon karjahierarhias.
  • 7–12 elukuu -  algab puberteet, koer võib olla tasakaalutu, sõnakuulmatu, meeleolu muutlik, eriti isane koer võib üritada endale karjas paremat positsiooni haarata. Koera tuleb suhtuda mõistvalt, kuid järjekindlalt, treeningutes võib pidada ka väikese pausi, selle asemel tasuks koera hoopis aktiviseerida.

 
 


KOJU SAABUMINE

Kui kutsikas tuleb majja, on talle kõik uus, võõras ja ehk isegi veidi hirmutav. Ta on eraldatud turvalisest kutsika-karjast, emast ja oma kasvatajast. Kutsika vastu tuleb nüüd olla eriliselt sõbralik, et ta tunneks end turvaliselt oma uues karjas. Ta peab saama täielikus rahus (ilma liigse nunnutamiseta või hulga külalisteta) tutvuda uue koduga. Talle tuleb anda oma mänguasju tassimiseks ja talle tuleb näidata ta oma toidu- ja veekaussi (eelistatavalt keraamilised või metalsed) ning pissimise ja magamise kohti.
Väike kutsikas on rõõmus, uudishimulik ja usaldav. Et ta ka suure koerana oleks sama usaldav ja terve närviga, peab ta ilmtingimata saama kutsikana palju ja rahus magada. Suurema osa ööpäevast veedab kutsikas unemaal ja teda ei tohi mitte mingil moel minna segama, hoolimata kui palju sõrmed sügeleksid.
Koer ei ole inimene ega saa teda inimeseks ka õpetada. Ta ei mõista pikki jutte ega seletusi või lobisemist. Koer seevastu saab aru hääletooni erinevusest ja sõbralikust hellast kohtlemisest. Koerakutsika õpetamisel ja koolitamisel on tähtsaim järjekindlus. See, mis on lubatud, on alati lubatud ja vastavalt keelatu on alati keelatud. Seda reeglit tuleb järgida sellest hetkest, kui kutsikas tuleb koju.


Asjad mille peale tuleb mõelda enne ja millega arvestada kutsika saabumisel uude koju:
 

  • EI - külalistele esimestel päevadel, kes tahavad kõik kutsikat kallistada ja silitada.
  • Anna kutsikale aega rahulikult uurida oma uut kodu.
  • Ära vii kutsikat kohe õue - ta  vajab kohanemiseks aega.
  • Ära karista kutsikat kui ta teeb häda põrandale. Pane kohta, kuhu ta oma häda tegi, ajalehed.
  • Ära jäta kutsikat pikaks ajaks üksi, sest a ei ole üksindusega harjunud. Kui kutsikas on väsinud, võid jätta ta mõneks ajaks omapead.
  • Tee kutsikale magamiskoht, ta väsib kiiresti ja magab palju.

     

 

ESIMENE ÖÖ

 

Eespool oli juttu, et kutsikat ei saa eraldada ülejäänud perekonnast. Üksi jäämine hirmutab  ka kõige julgemat kutsikat, ta hakkab haukuma ja nutma. See on tal ainuke võimalus kutsuda oma ema. Kutsikas on väga sõltuv perelt saadavast turvatundest, nii et kohtle teda vastavalt. Parim magamispaik on kellegi pereliikme läheduses, kus kutsikas kuuleb, tunneb lõhna, tajub teda. Kui kutsikas on rahutu, võib temaga rääkida, paitada ja rahustada, jäädes ise samal ajal rahulikuks. Kui kutsikas magab esimesed ööd mõne pereliikme toas, ei tähenda see seda, et ta magab seal elu lõpuni. Vanemat koera võid harjutada magama kuskil mujal.



KUTSIKA KARISTAMINE

Käsud ja keelud on lühikesed ja sisukad. Kui koera tuleb keelata, öeldakse rõhutatult “EI” ja kui kutsikas lõpetab keelatud tegevuse, kiidetakse teda rõõmsalt. Ära kasuta keelamisel koera hüüdnime, sest see peab liituma vaid heade asjadega. Koera ei tohi kunagi lüüa, ja kuna teine koer ei löö teist koera, ta isegi ei saa aru sellisest karistusest. Koera võib vajadusel raputada turjast ja tugeva tahtega kutsikat võib panna noomides ettevaatlikult seliligi. Suuremat kutsikat võib “võtta jutule” teda põsest või kaelast kinni hoides. Sageli on tõhusaim karistus ignoreerimine.

 



KUTSIKAS JA LAPSED

Jäta meelde, et kutsikast ei tohi kunagi tulla laste mänguasi. Ta on pereliige, ja sellisena tuleb teda kohelda. Kui kutsikas tuleb koju, siis vähemalt alguses ei tohi lapsed jääda kutsikaga üksi, ilma täiskasvanu juhendava juuresolekuta. Lastele tuleb õpetada, et kutsikaga suheldakse rahulikult ja kannatlikult, vältides kiireid liigutusi ja asjatut möllamist. Lastele tuleb selgitada, kui ohtlik on tassida kutsikat süles tema ettearvamatute kiirete liigutuste tõttu. Kutsikaga on palju parem mängida põrandal, mitte näit. sohval või voodis, kust kukkudes kutsikas end kergesti vigastab. Väikesed lapsed ei tohiks üksi kutsikaga (või täiskasvanud koeraga) minna välja, sest nad ei suuda kontrollida võimalikke ootamatuid olukordi näit.liikluses ja teiste koerte või lastehulga seas. Laste jõud ei pruugi koera omast üle käia.

 



PUHTUSEKASVATUS
 

Su kutsikas on kasvataja juures kindlasti enne õues käinud. Kutsikas viiakse välja kohe kui ta ärkab, peale sööki ja peale mängimist. Õues võib kutsikaga natuke mängida ja kui ta teeb oma hädad, siis kohe kiita. Toas pole tolku kutsikaga tõrelemisest, kui õnnetus juhtub, vaid tuleb suunata ta tegema paberile või minema õue. Täiesti eksiteele viib nõuanne, mille kohaselt kutsika nina pistetakse tema valesse kohta tehtud väljaheitesse. Pahandamine võib kutsikat nii ehmatada, et ta ei julgegi muidu oma hädasid teha, kui salaja, ja siis on Sul raske teda puhtust pidama õpetada. Kutsikas õpib kiiresti puhtust pidama, kui omanik suhtub asjasse rahuliku järjekindluse ja kannatlikkusega.

Õpetades kutsikat puhtust pidama, on vaja mõned asjad meeles pidada:

 

  • Vii kutsikas alati peale ärkamist või söömist õue.
  • Ära hakka kutsikga mängima enne, kui ta on oma hädad ära teinud
  • Kiida ohtralt, kui kutsikas on teinud oma hädad.
  • Väldi karistust. Alles siis, kui kutsikas on õppinud tegema häda õigesse kohta, saab temalt puhtust nõuda.
  • Pissita kutsikat alati ühes ja samas kohas. kasuks võib tulla isegi vastava käskluse õpetamine (nt piss-piss), sedasi saab koer kiirelt aru, kui teatud olukorras tulevkus on kiire koera pissitamisega.

 



VÄLJAS KÄIMINE

Tasapisi võid vähendada pabereid ja jätta vaid hädavajaliku. Väikest kutsikat ei tohi väsitada liigse väljas käimisega, tuleb jälgida kutsika magamisaegu. Peale vaktsineerimisi võite hakata harjutama jalutuskäikudega. Umbes poole aasta vanuselt kutsikas juba jaksab teha pikemaid jalutuskäike. Õpid üsna kiiresti märkama, kuidas kutsikas end tunneb.
Parim liikumine kutsikaeas oleks mängimine eakaaslaste ja teiste koertega. Sellega kutsikas õpib ka koeramaailma asju ja temast tuleb sotsiaalne õnnelik koer. Luba tal tutvuda teiste koertega (ja muidugi inimestega), kuid alguses ainult mõne kindlasti sõbraliku, vaktsineeritud ja terve koeraga. Ära unusta, et oled oma kutsikale kaitsjaks, kuid ära liialda. Kuigi ta on veel väike, ei ole põhjust teda hirmunult kohe sülle haarata ja hakata teisi koeri eemale peletama. Tõenäoliselt võõrad koerad hakkavad su omapärase käitumise peale vaid haukuma ja sellega võid õpetada oma kutsikat kartma. Temast võib tulla arg ja tülikas kuhugi kaasa võtta. Lasku tema tasandile ja julgusta teda tuvuma teiste koerte ning inimestega, kuid aja otsustavalt halva käitumisega koerad eemale, samas haletsemata oma kutsikat. Ära unusta, et mitte kunagi ei tohi lohutada koera, kui ta ehmatab, sest see ainult tugevdab koera hirmu. Käitu nii, nagu oleks näiteks mööda sõitev kaubaauto maailma loomulikum asi, ära tee sellest olukorrast tsirkust. 
Kutsikas hakkab umbes poole aastaselt olema puhtust pidav. Täsikasvanud koer peaks saama välja vähemalt kolm korda päevas. Alustage kutsika rihmas harjutamist toas ilma jalutusihmata. Kaelarihm pannakse kutsikale enne välja minekut, õues ei jõua ta seda palju kraapida ja üsna pea seostab ta kaelarihma õues käimisega. Võta alati tuppa tulles kaelarihm kaelast, sest see kulutab su koera karva. Hoia kutsikat vabana nii palju kui vähegi on turvaline. Sedasi kutsikas õpib olema su lähedal. Kutsikaga tuleks jalutada sageli ja piisavalt kaua, sõltuvalt muidugi ilmast, et ta õpiks toas puhtust pidama. Kutsika karv ei kaitse teda veel ja ta kõhualune on täiesti paljas. Kõhu kaudu võib ta kergelt külmetada, nii et ära luba tal väga kaua külmal maapinnal istuda. 
Kui su kutsikas õpib tuhandeid uusi asju, õpi ise ka üks. Võta õue kaasa mõni väike kilekott. Kui kutsikas teeb oma asjad sobimatusse kohta, võid puhtalt korjata väljaheite kotti ja viia lähimasse prügikasti. Samas väldid asjatuid kaebusi.
Võid mängida kutsikaga õues kuidas tahes, kui vaid ei loobi pulka, kive, palli jms. Viskamismängudega võib koerast tulla “pulgahull”, mis on stressi tekitav koerale ja ajapikku märkad, et see hakkab koormama ka sind. Pulkade, käbide ja pallidega võib mängida küll, näiteks neid ära peites. Aktiveerimist ehk koera ajugümnastikat tuleks harjutada iga päev lühikeste hetkede kaupa. 

 

Niiskete ilmadega tuleb koer hoolikalt kuivatada peale jalutusköiku. Tänavate sool oleks soovitav käppadelt maha pesta, samuti õli. Õli saab paremini maha männiseebiga.
Koera normaalne kehatemperatuur on umbes 38.5*C ja seda mõõdetakse pärasoolest. Kutsikal, kes on möllanud, võib temperatuur tõusta hetkeks 39*C-ni, kuid pidev palavik ja väsimus ei ole normaalne.



SÕNAKUULELIKKUS

Võta väikesi maiustusi õue kaasa. Kutsu kutsikat ja kui ta hakkab tulema, kiida teda ja anna maiustus. Nii ta õpib hea meelega juurde tulema. Hoidu siiski teda iga juurde tulemisega kinni võtmisest. Selle tulemuseks võib olla, et koer ei lase end enam rihma otsa võtta. Ära kunagi pahanda kutsikaga, kui ta juurde tuleb, kuigi oled oma arvates oodanud liiga kaua. Järgmisel korral võid oodata veelgi kauem. Kiida teda, isegi kui maiustust ei anna. Ära ka jookse kutsika järele, kuna ta võib seda pidada toredaks mänguks ja ei anna end kätte.
Jalutusrihma vajad koera turvalisuse tõttu. Jalutusrihmaga ei karistata koera mingil moel, vaid see peab olema kahe sõbra vaheline ühistöö vahend. Ära lase kutsikal rihmas vedada. Kui ta saab rebida, ta veab alati ja selle välja õpetamine on suur töö. 
Tõsikoolituse mõttega ei tasu pisikest kutsikat veel koolitada, ta ei jaksa veel keskenduda pisavalt pikaks ajaks. Õpeta teda mänguga istuma, seisma, juurde tulema, lamama, otsima jne. Koolita rõõmsa meelega ja veidi korraga, nii õpib su kutsikas sind kuulama ja nautima kiitust peale õnnestumist. Sealt on lihtne soovi korral suuremana jätkata tegelikku koolitust. Kõigepealt kutsikas vajab korralikku kodust kasvatust, mis sisaldab ka keelde, kuid rohkem kiitust ja otsustavust ning kindlaid piire.



VEEL KASVATUSEST

Kasvata oma lemmikut leebelt, kuid kindlakäeliselt. Õpeta esimesena enda juurde tulemine selgeks. Ära lase kutsikat endast liiga kaugele, kus sa ei saa teda enam kontrollida. Kui kutsikas sinu kutsumisele ei reageeri ja läheb ikkagi omas suunas, kutsu teda lahkel häälel ja jookse ise vastassuunas minema, kutsikas ei taha maha jääda ja järgneb sulle. Seepeale kiida taas ja anna maiust.

Kui kutsikas teeb miskit keelatut, ütle rangelt EI! ja suuna kutsika tähelepanu muule tegevusele. EI-sõna peab kuuluma kohesele täitmisele.

Kutsikas on rahul ja õnnelik, kui ta on päevasel ajal saanud tegutseda oma pere või teiste koertega koos. Siis öösel magatakse.

Samojeedi koer on tugev, arktiline kelgukoer. Laste jõud ei pruugi koera omast üle käia. Seetõttu tuleb kutsikat varakult rahulikult rihma otsas kõndima õpetada (ikka maiuse abiga).

Enne koera õpetamisele asumist tuleks tal lasta joosta ja mängida, et üleliigset energiat kulutada. Siis sujub ka õpetamine paremini.



NB samojeedi koerte omanikud!

  • Ärge laske samojeedi koeral kelku vedada kunagi kaelarihmast rakendatuna, selleks on olemas spetsiaalsed valjad
  • Ärge rakendage kelgu ette alla 1,5 - 2 aastast koera, sellega võite rikkuda oma lemmiku tervise.
  • Täiskasvanud koer suudab vedada kelguga omakaalulist last.
  • Samuti ei ole hea esimesel eluaastal koeraga teha väga pikki ja intensiivseid jalutuskäike, nt jalgratta kõrval jooksmine või suusarajal pikka maad kaasa joosta. Seda ikka jälle koera tervise huvides.
  • Kui koer elab talvel õues, ära lase koera tihti tuppa ja taas välja. Soojas toas paksu karva all hakkab nahk higistama ja õue minnes toimub külmetumine.
  • Kui koer elab õues, muretsege varakult koerale kuut. Suurena kuudiga harjumisest ei tule miskit välja, ta lihtsalt ei lähe sinna ja magab lumehanges. Kuut peaks kaitsma koera tuule ja vihma eest. Kuudi põhja võib  soojustuseks heina või põhku alla panna. Juhul kui kasutate aluseks tekki, siis tuleks jälgida, et see ei oleks niiske. Kuut tuleks asetada aias nii, et koer näeks kuudis olles  nii maja peaust kui ka väravat. Vastasel juhul ta jällegi kuudis ei käi.
  • Võimalusel võiksite oma lemmikule ehitada õue aediku, seal on tal Teie äraolekul turvaline olla ja ka Teie süda on rahulik, sest soovimatuid pahandusi pole oodata.  
     



HAUKUMINE

Su koer on püstkõrv, kes on aretatud seltsikoeraks, seega haukumine justkui kuulub tema tegevuse juurde. Sellest hoolimata peaks siseruumides ja teatud juhtudel niisama haukumine olema keelatud kohe pisikesest peale. Ära siiski proovi koera haukumise korral karjuda temaga võidu, vaid pahanda rahulikult noomides tema käitumist. Kiida, kui kutsikas on tasa. Mõned isendid hauguvad teistest rohkem ja püstkõrval areneb haukumine kiiresti kombeks, millest on tükk tööd lahti saada. Haukumise väljaõpetamine tundub tõesti olevat raskemaid asju maailmas, seega alusta sellega kohe.
Haukumine võib olla ka viis, et saada tähelepanu. Kuigi su eesmärgiks oleks vaid koer vaikima saada, saab ta su tähelepanu endale ja omalaadse preemia. Ära siis pööra mingit tähelepanu koerale, kui ta haugub, vaid lase tal üksi lärmata. Lõpuks ta (loodetavasti) annab järele.
Sama nõuanne kehtib ka kutsika üksi jätmisel. Ära mingil juhul torma kohe tuppa, kui ta haugub või vingub. Oota enne, et kutsikas jääb tasa, muidu ta õpib, et tehes piisavalt palju lärmi, ta saab su tagasi tulema. Alusta üksioleku harjutamist juba päris pisikesena, lühikesed hetked korraga.

  

TOITMINE
 
Kutsikad söövad ROYAL-CANIN MEDIUM JUNIOR kuivtoitu (kennelhinnaga telllmiseks kontakteeruge kasvatajaga)  Kasvataja annab seda ka kaasa uuele koeraomanikule, et saaks vajadusel sujuvalt üle minna teisele toidule. Toidu vahetamisel segada esimestel päevadel uut toitu vana hulka, mõne päeva vältel  sujuvalt suurendades uue toidu kogust (soovituslik üleminek 7 päeva jooksul). Kui otsustate jätkata sama marki kuivtoiduga, siis minna hiljem üle  6-kuuselt täiskasvanud koera toidule.
 

  • 8-12-nädalased kutsikad – kutsikad on emast täielikult võõrutatud. Kutsikad lähevad uude koju. Söögikordade arv muuta kaheksandal nädalal 5-lt söögikorralt 4-le korrale päevas. Peale uude kodusse minekut ei tohiks kutsika toiduharjumusi muuta 10-14 päeva vältel. Kuivtoidu normid on pakenditel kirjas. Orienteeruvad söögiajad on tavaliselt kell 9, 13, 17 ja 21.
  • 4-kuused kutsikad - 4. elukuu viiakse söögikordade arv 3-le korrale päevas. 
  • 5-6-kuused kutsikad - kutsikas kohandatakse täiskasvanud koera elurütmiga ja söögikordi vähendatakse 2-le korrale päevas. Sel perioodil tuleb hakata kutsika kuivtoidu hulka segama täiskasvanud koera kuivtoitu. Liiga pikaajaline juuniortoiduga toitmine võib tekitada liigset kehakaalu ja kasvu, mis omakorda mõjub negatiivselt liigeste arengule. 
  • 6-kuused ja vanemad koerad - täiskasvanud koera päevarežiim - 1 või 2 söögikorda päevas, täiskasvanud koera toit.
  • Hoia alati kutsikale kättesaadaval värske vesi! Kui kutsikas kannatab tihti janu käes, mõjub see koera arengule pärssivalt.
     

Lisaks võib kutsikale anda (peale kuivtoidu söömist või ühe toidukorra asemel) kohupiima, keefiri, maitsestamata jogurtit, petti, toorest hakkliha (veise, vasika või linnuliha). Veel võib kohupiima andes lisada sinna toorest munakollast (max 2 x nädalas).  Aegajalt võib anda luudest puhastatud kala, kas keedetult või toorelt. Järvede kala mitte anda, kuna nendest saab kergesti sooleparasiite. Kui koer ei armasta kala, võib toidule lisada nt spetsiaalset lõheõli korra päevas.

Kui pakutud toit kutsikale ei kõlba, võta kauss ära umbes poole tunni pärast ja jäta see toidukord vahele. Jälgi koera, missugune on talle sobiv kogus. Kutsikas ei tohi olla näljane ja teda ei tohi nuumata. Tavaliselt kutsikas sööb, mida kulutab, kuid.... Rusikareegel on, et kutsikas on heas toitumuses, kui tema küljeluud on tunda kerge patsutamisega. Need ei tohi ometi välja paista, sest siis on kutsikas liiga kõhn. Kui kutsikas saab süüa end liiga paksuks, on see vaid asjatu koormus arenevatele luudele ja liigestele. Kutsikalgi peab olema lihaseid, mitte pekki.
 

Kasvataja juures elavad kutsikad nn karjas ja söömine on kutsikale võitlus. Koju minnes peab kutsikas reeglina üksi sööma (puudub konkurents) ja ta ei pea enam võitlema toidu eest. Söögiisu võib olla kehva ja valikuline. Osad kutsikad hakkavad vahel streikima kuivtoidu vastu ning omanikud on siis väga hädas, et kutsikas ei söö ja valib toitu. Hiljem asja kohta uurides selgub ikka ja jälle, et omanikud on siis ise suuresti süüdi, et liialt hellitavad koera söögiga (samgeli kuuleme, et koer sööb kodus meeleldi ainult vasikaliha ja lamba karreed jms deliketsse).
Teadmiseks, et kutsikad on väga nutikad ja valmis ootama paremaid palasid... , kui see nii peaks juhtuma, siis sel juhul peab omanik südame kõvaks tegema, selgitama välja põhjuse ja vajadusel laskma kutsikal streikida. Selline käitumine möödub AINULT SIIS, kui te ei anna kutsikale lisatoitu iga söömata jäänud toidukorra asenduseks. Vahel kutsikad pugivad ühe toidukorra ajal end väga täis ja keelduvad järgmisel korral või söövad vähem. Ei ole põhjust alati lisatoitu välja otsida, lisatoit on pigem magustoit koerale, kui soolane toit söödad.

Kasvades suuremaks kutsikad hakkavad ise mingeid toidukordi vahele jätma ja see on normaalne.

 

NB!

  • Kui kutsikas kuivtoidu portsu ei söö 30 min jooksul ära, kauss ära võtta, toidukord jääb lihtsalt vahele. Järgmisel korral sööb pisut rohkem suure tõenäosusega.
  • Toidukass ei tohi olla kutsikal päev läbi ees.
  • Ära anna koerale niisama maiust, väiksed näpuotsa suurused maiused olgu õpetamise tarvis. Söögikordade vahel ei ole vaja midagi pakkuda. 

 


Toidu suhtes on iga koer erinev. Kõik ei sobi kõigile. Jälgi kuidas koera kõht töötab. 

Kutsikal võib esineda kõhulahtisust. See ei ole ohtlik, kui see läheb päevaga üle kerge paastuga (toiduks pakkuda riisitummi kanagafileega, võib teha püreeks). Kui kutsikas on apaatne ja isutu ning janutu, on põhjust võtta ühendust loomaarstiga. Rohke oksendaminegi on tõsine asi, juhuslikku öökimist ühel või teisel põhjusel võib esineda, kuid kui koer oksendab pidevalt, kõht on lahti või on ööpäeva kakamata, võib tegemist olla soolte ummistusega. Olukord on tõsine, kuid loomaarsti poolt ravitav. 

Kui kardad, et kuivtoit põhjustas kõhu lahtisuse, või kui kutsikas jätkuvalt keeldub koju tulles söömast, võta ühendust kasvatajaga. On võimalik, et kutsikal puudub esimestel päevadel uues kodus söögiisu. Ole rahulik, ühel hetkel ta muutub näljaseks. 

 

NB!

  • Suhkrut sisaldavad toidud, nt küpsised, ei ole koera toit!
  • Šokolaad ja viinamarjad on koerale mürk!
  • Enne ja peale jalutuskäiku ei ole hea paar tundi koerale süüa anda. Peale jalutuskäiku anna alati koerale juua.
  • Liiga palju valku toidus võib ajada koera silmad jooksma. 
  • Koeravorstid ei ole soovitavad, sest need tekitavad mitmetele koertel naha- ja kõhuprobleeme valede toitainete tõttu (sisaldavad sageli palju verd)
  • koerale ei sobi piprane, vürtsikas või soolatud toit.
  • Kõik lihatooted antakse koerale toorelt. Koerale antavaid lihatooteid ei ole vaja kuumtöödelda.
  • Kindlasti ei tohi koerale anda kuumtöödeldud konti.
  • Närimisvajaduse rahuldamiseks andke suuri sääreluid. Kont ei ole koerale toit, vaid heaks ajaviiteks ning on hea anda hammaste vahetumise ajal.


Kuna kutsikaeas  toimub hammaste vahetus (4-5 elukuu vahel), siis on koeral pidev vajadus midagi närida.

Säästmaks oma mööblit ja aias kasvavaid puid tuleb kutsikale juba algusest peale anda oma mänguasjad ja muud, mida närida, nt vasika või veise sääreluud, spetsiaalsed poes müüdavad närimiskondid ja sussid, seakõrvad, kuivatatud pullipeenis (haiseb ebameeldivalt ent koertele väga meeldib ja puhastab hästi hambaid).

Hoia kutsika eest ka oma  kasutuses olevaid jalanõusid, sest higi lõhn meelitab kutsikat jalanõusid, eriti nende sisetaldu, närima.

Kutsikas sööb kõike, mida suhu saab. Ole ettevaatlik laste mänguasjadega, kruvidega, väikeste kividega, taskurättidega, vahtkummi ja lõngadega, elektrijuhtmetega...

Ühesõnaga - ole ettevaatlik kõigega, mis on maast ja seinast lahti!

 

USSIROHI

Kutsikas on kasvataja juures saanud kaks ussikuuri. 
Ussirohtu saab osta loomakliinikutest ja vet-apteekidest. Ussirohtu peaks andma kutsikale edaspidi max 1 x kvartalis (olenevalt kutsika elustiilist). Hiljem täiskasvanud koertele antakse reeglina ussirohtu kaks korda aastas (kevadel peale lume sulamist ja sügisel esimeste külmade saabumisega), 10 päeva enne vaktsineerimist.

 
 

VAKTSINEERIMINE

Kutsikate ema on asjakohaselt vaktsineeritud, seega peaks kutsikatel olema hea kaitse 12-nädalase vanuseni katku, hepatiidi, parvo ja marutaudi vastu.
 

Kutsika vaktsineerimine on järgmine:
10 nädalaselt katku, hepatiidi ja parvo vaktsiin
14 nädalaselt katku, hepatiidi ja parvo vaktsiini kordus ja marutaud
 

Seejärel vaktsineeritakse koer aastaste vahedega parvo, hepatiidi, katku ja marutaudi vastu. Vaktsineerimisnõuded ja –tavad võivad muutuda, nii et hoia end asjaga kursis nõu pidades oma loomaarstiga.
Kui lähete kokkulepitud ajal vaktsineerima, ära unusta vaktsineerimiste sisse kandmiseks kaasa võtta vaktsineerimispassi. Kutsikas võib olla peale vaktsineerimist paar päeva väsinud ja võibolla ka isutu. Sellest ei tasu ehmatada, kui sümptomid lähevad üle. Vaktsineerimise kohale ehk turjale võib tõusta pöidlasuurune muhk, mis kaob tasapisi enne järgmist vaktsineerimiskorda.

 

KOERA MÄRGISTUS

Kutsikas on märgistatud mikrokiibiga.

Kiip asub kutsika vasakul pool kaelel naha all. Kiibi abil saate tuvastada oma koera. Koer tuleks registreerida lemmikloomaregistrisse. Koera kadumise korral on võimalik andmebaasis tuvastada koera omanik ja kontaktandmed, kui keegi teie lemmiku leiab.
Eesti Lemmikloomaregistrisse on koera registreerimine ja omaniku andmete lisamine tasuta teenus. 


 

KARVKATTE HOOLDUS

Koera peaks kammima nii sageli kui on vaja. Siis püsib Teie lemmiku kasukas heas korras.

Karvaajamise perioodil peaks kammima tihedamini, see aitab vältida karvatuustide vedelemist Teie kodus. Koera karv hoidke alles, samojeedivillast kedratud lõng lambavillaga pooleks on äärmiselt soe ja pehme. Samuti on koerakarvast kootud esemed hea radikuliidiravimise võimalus. Lõng kedratakse vahekorras 30 % koera karva ja 70 % lambavilla.

Kui kammite oma koera, tuleb karv lahti kammida nahani, vastasel juhul võib aluskarv minna vilti. Kammige saba hästi ettevaatlikult ja ainult vajadusel, sest saba karvad kasvavad väga aeglaselt ent  saba on samojeedile tõeliseks ehteks. Kammige seda vaid juhul kui on näha, et saba hakkab pulstuma või olete koeraga näitusele minemas.

Samojeedi koer ei vaja tihedat pesemist. Tal on erilise rasukihiga karv, mis hülgab mustuse. Kui koer on määrdunud, laske mustusel kuivada ja harjake seejärel koera, tulemus on hea.

Võib ka duššiga mustuse maha pesta, kuid märg karv tuleb föönitada kuivaks, sest muidu võib tekkida hot-spot.

Peske oma koera vajadusel või siis enne näitusele minekut. Karvaajamise perioodil peske tihedamini, pesemine aitab kiiremini karval lahti tulla, sellega saab lühendada karvaajamise kestust.

Kasutage pesemisel vaid  koerašampoone, kuna inimese naha PH ja koera oma on erinevad. Seega inimeste šampoonid koertele ei sobi ja võivad põhjustada nahahaigusi.

Alustades pesu tuleb kõigepealt karv korralikult märjaks teha, siis peale panna lahjendatud šampoon (enamus šampoone on konsentraadid, jälgi et liiga kange lahus ei tuleks, see rikub karva).

Koera pestes loputa kasukas korralikult puhtaks, hõõru rätikuga kuivaks, lase taheneda 30-60 min võimalusel  ja seejärel föönita. Anna föönitamise ja kammimise vahepeal koerale puhkust. Ära föönita karva liiga kuuma õhuga ja lähedalt, see võib muuta karva hapraks ja liiga „kuivaks”.

Ilma föönitamiseta kuivab kasukas kuni kaks päeva. See ei ole tervislik, sest koer võib külmetuda.

Samojeedi kasukat kammitakse vastukarva. Tihe alusvill tõuseb seepeale üles ja koera nahk saab paremini hingata.

NB! 

  • Ära hoia vajaduseta kaelarihma kaelas, pidevalt kaelas olles rikub see koera ilusa kaeluse. 
  • Peale pesu ära oma lemmikut õue lase. Märja karvaga on suur oht külmetuda.


     

TERVISHOID JA MUU HOOLDUS

Kutsikat tuleb juba väikesena harjutada sellega, et teda näpitakse. Kutsikas peab ka harjuma võõraste inimeste katsumisega. Nii välditakse asjatuid loomaarstil käike ja riskantset narkoosi, kui koeraga saab teha normaalseid hooldustoiminguid (näit. kompimine, kuulamine, proovide võtmine, haavade sidumine). Näitustel ja katsetelgi peab koer laskma võõrastel end katsuda. Haara kutsikast tugeva toetava haardega ja räägi temaga rahustava häälega. Kiida teda ja anna kasvõi maiustust, kui ta lepib toimuvaga. Ole ise rahulik, siis ka kutsikas hakkab usaldama sind ja harjub igasuguse käsitlemisega.


 

 

SILMADE HOOLDUS

Kutsika silmi kontrollitakse iga päev. Silmad ei tohiks pidevalt vett joosta, eriti paksu rohekt rähma. Ürita silmi puhastada alguses kasvõi apteegist saadava silmaveega, kuid kui see ei aita, mine loomaarstile. Kui kutsikas kraabib silmi või kissitab neid või hoiab neid kinni, siis kodused vahendid ei aita, kutsikaga tuleb võimalikult kiiresti minna loomaarsti juurde. 

 
  

KÄPPADE HOOLDUS

Muretsege omale koera küünekäärid ja lõigake koera küüsi. Tehke seda koos kasuka hooldusega.
Küünte kasvu tasub jälgida ja neid tuleb regulaarselt lõigata. Kutsika küüned on hea lõigata igal nädalal, et ta harjuks toiminguga. Kutsikas ei ole sugugi alati kohe koostööaldis, kuid küüned tuleb lõigata vastuhakust hoolimata. Seda ei tehta vägivallaga, kuid otsustavalt ja vajadusel kasvõi üks jalg korraga, loomulikult kogu aeg kiites. Täiskasvanul lõigatakse küüsi vastavalt vajadusele. Küüne otsa kasvav õhuke ja veidi kaarduv tipp on selge märk liiga pikast küünest. Neid lõigates tuleb siiski olla ettevaatlik, et tangid ei puutuks tundlikku säsiosa, mis tekitab valu ja verejooksu. Ära unusta lõigata esijalgade kannuste küüned, mis ei kulu üldse.
Samuti lõigake lühemaks liiga pikaks kasvanud käpakarvad (varvaste vahel), seda eriti paar päeva enne näitusele minekut. Ettevaatust küünte lõikamisel, jälgige et ei lõikaks küünt verele. See paraneb visalt.

 
 

HAMMASTE HOOLDUS

Hammaste kontrollimine aegajalt on vältimatu ja koera tasub harjutada sellega, et tema suud ja hambaid uuritakse. Hammaste katsumine ja näitamine on ka koeranäitusega oluliselt kaasnev sündmus. Umbes 4-5 kuuselt piimahambad tulevad lahti ja asemele kasvavad jäävhambad. Sel ajal on põhjust iga päev jälgida hammaste vahetumist, kuna piimahambad mitte alati ei tule ära õigel ajal ja segavad nii jäävhammaste kasvamist ning võivad põhjustada nende vale asendi. Kui piimahammas (tavaliselt kihv) on ikka veel tugevalt kinni, kuigi jäävhammas on kõrval juba kasvamas, on põhjust paluda loomaarstilt abi piimahamba eemladamiseks.


NB! Kutsikaga ei ole soovitav teha sikutamismänge, see võib põhjustada vale hambumuse koeral. Hammaste vahetumise ajaks oleks hea anda koerale võimalikult palju närimismaterjali nt. suuremaid konte ja loomapoes müüdavaid närimiseks mõeldud tooteid. 



KUTSIKA TÕUTUNNISTUS

Pesakonna registreerimisega Kennelliidus registreeritakse kogu pesakond kasvataja nimele. Kutsika ostuga saate kaasa koera tõutunnistuse. Kutsika omanikuks vormistamiseks, peate võtma kaasa kutsika tõutunnistuse ja minema sellega Eesti Kennelliitu. Seal vormistatakse kutsikas Teie nimele. 

                    

EESTI KENNELLIIT           

Tuisu 2A
11314 Tallinn

www.kennelliit.ee

 

 

Siinkohal mainitu oli lühikene kokkuvõte tähtsamatest punktidest.

Selle täitmise kohustus ja vastutus lasub täiel määral omanikul, kes on omale koera soetanud mitte päevadeks vaid pikkadeks aastateks.
Pea meeles- koer on inimese sõber, kuid inimene peab ka ise olema sõbra nime väärt. Seepärast hoolitse oma uue pereliikme eest, täites kõiki eelnevaid punkte. Usu - tänud ei jää Su sõbralt tulemata- selleks saab olema suur kiindumus ja austus Sinusse  kui  karja juhti.

Hoia sidet oma koera kasvatajaga. Probleemide ja murede korral küsi julgesti nõu.

Anna teada ka kordaminekutest, terviseuuringute ja näituste tulemustest!

 

 

Kõike head soovides,

Agne Mägi

 

 

 

 

UUDISED
Terviseuuringute tulemused
HUGO ja PÖMMU on uued Läti JCH ja CH
SILVERWHITE MIMI OF IKE on nüüd EST JCH
Palju õnne tublidele kasvandikele!
SILVERWHITE SUMMER SENSATION on BALT CH